Mattiasest on saamas üks tubli abimees.
Täna tegi ta peaaegu ise pannkooke.
Ise segas.. või õigemini lusikaga surkis muna.
Ma maitsestasin. Ta oli nii lahke ja lubas sel kõigel sündida ja siis surkis tainast edasi. Ning siis paime me jahu. Vot see talle meeldis. Ja ta kuulas mind, et ei tohi jahu lusikat panna taina sisse, ja et vahepeal tuleb tainast segada ka.
Pärast praadisime ka.. aga kuna selles toimingus ta väga osaleda ei saanud siis see teda väga ei paelunud ka.
Aga abi oli temst tõesti päris palju juba. Ta on vaimustav.
Ma lähen nüüd keeran ta juurde külili.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment